Milline on hea IKT arengukava lasteaias?
Arengukava on dokument, milles määratakse ära lasteaia arenduse põhisuunad ja valdkonnad ning konkreetsed eesmärgid, kuid kui vaadata IKT valdkonda ja tehnoloogiat üldiselt, siis see on pidevas muutumises. Selles lähtuval ei tohiks üks hea IKT arengukava olla liiga jäik vaid peaks olema paindlik.
Olles loengutes tutvunud erinevate arengukavadega sai selgeks see, et üks hea arengukava on selline, kus eesmärgid on kirja pandud nii, et neid saab mitmeti mõista. Näiteks kui arengukavasse on kirjutatud, et õpetajad on professionaalsed, eeldatakse et tegemist on haritud pedagoogidega, kuid miski ei viita sellele, et õpetajad kasutaksid või hakkavad kasutama ka erinevaid meedia ja IKT vahendeid õppetöös. Kui kirjutada arengukavasse, et pedagoogid on professionaalsed ja arenguvõimelised annab see lugejale kohe aimu sellest, et õpetajad on valmis oma töösse uuenduslikult suhtuma ja oskavad kasutada nii vanu kui ka uusi õppevahendeid/meetodeid. Arengukavas peab olema selgelt kirjas, kuhu tahetakse jõuda, et mitte ära eksida või kohapeale tammuma jääda, kuid samas peab arengukava olema ka piisavalt kaheti mõistetav ja paindlik, et vajadusel oleks võimalik sellega mängida. Näiteks kasutades erinevaid sõnu nagu näiteks „uuenduslik“- see et tähenda automaatselt seda, et lasteaed peab end varustama kõige uuema tehnoloogiaga ja et iga õppetegevus toimub interaktiivsel tahvlil, pigem annab see haridustehnoloogile ja ka pedagoogidele võimaluse korral arendada ennast.
Oluliseks pean ka seda, et arengukavas oleks toodud välja ka mõni punkt haridustehnoloogile. Näiteks mis eesmärkide poole püüdleb majas töötav haridustehnoloog. Kas tema ülesanne on lihtsalt õpetajaid aidata või arendada lasteaeda üldiselt tehnoloogia põhisemaks ja uuenduslikuks. Kui arengukavas on lihtsalt kirjas, et lasteaias töötab haridustehnoloog, ei pruugi see paljudele inimestele midagi öelda, kuid kui on selgelt kirjas, mis eesmärgil see inimene on palgatud on kergem ka teistel tema olemasolu ja tähtsust mõista. Kindlasti oleks vaja kirja panna see, et mida haridustehnoloogilt edaspidi oodatakse, näiteks, mis oskused vajavad täiendamist. Ning kui majas juba haridustehnoloog on võiks olla arengukavas kirjas ka see, et viiakse läbi sisekoolitusi, et tutvustada õpetajatele erinevaid IKT vahendeid, veebikeskkondi ja võimalusi, kuidas õppetegevusi tehnoloogiaga lõimida.
Arengukavas tuleks anda ka selge ülevaade, milline on lasteaia olukord tehnoloogiliste vahendite suhtes. Sealjuures tuleks ära märkida ka parendustegevused, kas on plaanis midagi uut soetada, midagi välja vahetada.
Arvan, et ühe hea arengukava loomine on üsna raske, kuna üks dokument peab hõlmama paljusid valdkondi. Kõik peab olema selgesti sõnastatud ja aru saada, kuid samal ajal ei tohi see olla liiga konkreetne. Muidugi ei ole võimalik kõiki asju arengukavasse kirja panna, kuna sellisel juhul tuleks see lõputu, tuleb teha valik, mida kirja panna ja mida mitte, ning kõige lihtsam ongi panna võimalikult palju kirja võimalikult väheste sõnadega siis, kui leitakse see õige lauseehitus, kus ühet lausest võib mitu mõtet välja lugeda.
Õpetaja poolt läbi viidava õppetegevuse puhul leppisime õpetajaga kokku, et mina aitan tehnoloogilise poole pealt, st. teen materjali, mida õpetaja saaks oma õppetegevuses kasutada. Ja õpetaja viib tegevuse läbi ja seob tegevuse materjaliga, mille valmistasin.
Eesmärgid:
Üldoskused: Laps tunneb mängust rõõmu ja on suuteline keskenduma.
Laps oskab teha koostööd ja arvestab kaaslastega.
Keel ja kõne: Laps kuulab ja lapsel kinnistub luuletus. Laps üritab lugeda luuletust sama rütmiga nagu videos. Laps avaldab oma arvamust.
Üliõpilase poolne ettevalmistus: Piltide leidmine, lõikamine ja kokku monteerimine, heliklipi lindistamine ja selle muutmine äpi abil, piltide monteerimine programmis MovieMaker, helindamine.
Tegevuse alustuseks tuletasid lapsed koos õpetajaga meelde, mida nad eelmisel nädalal tegid ja seda, et neil on kohe jõulupidu tulemas. Õpetaja võttis päkapikust käpiknuku ja rääkis läbi käpiknuku lastele, kuidas tal on neile väga vahva video ja päkapikk pani video käima. Lapsed kuulasid suure hoolega ja video pakkus neile nalja. Teisel korral vaadates proovisid lapsed sama rütmiga luuletust ka kaasa lugeda. Kolmanda vaatamise korral uurisid lapsed pilte, mis videos on (päkapikk on maal, linnas, voodis jne). Ja lõpuks tegid lapsed võlulugemist (suu liigub kaasa, aga häält ei tule).
Lapsed said ka oma arvamust video kohta avaldada, kõige rohkem rääkisid lapsed selle päkapiku pildi kohta, kus tal habe ees oli. Lapsed pakkusid välja erinevaid variante, millest see habe tehtud võiks olla näiteks habemeajamise vaht, tordi glasuur, kreem jne.
Tegevus lõppes sellega, et lapsed laulsid oma jõululaule, mida nad jõulu peol esitama hakkavad.
ANALÜÜS
Kuna õpetajatel oli õppetegevuses kavas luuletuste ja laulude kordamine olid minu võimalused tegevust tehnoloogiaga pisut piiratud. Tegevus ja selle eesmärk oli kindlalt määratletud ja leppisime õpetajaga kokku, et ei tasu hakkata välja mõtlema uusi eesmärke ja tegevusi lihtsalt selle pärast, et midagi tehnoloogiaga teha. Kuna lastel oli sama päeva õhtul ka jõulupidu, siis keskendusimegi ainult kordamisele.
Sellest tulenevalt ei ole me tegevust lõiminud paljude ainevaldkondadega, kuna tegevusel oli ainult üks eesmärk, mida tuli silmas pidada- kinnistada luuletus.
Otsustasin teha video, kus “päkapikk” on saatnud lastele video ja loeb luuletust lastele. Valisin just video, et kordamine oleks lastele tegevuses huvitavam, et lapsed saaksid samaaegselt kuulata ja vaadata. Pildid videosse valisin vastavalt luuletuse sõnadele, sõnad ja pilt on omavehel kooskõlas.
Kokkuvõttes võib tegevuse õnnestunuks lugeda, video meeldis lastele ja ka õpetajale. Õpetaja arvas, et seda videot saab ka mõnel teisel korral kasutada. Video kasutamine õppetegevuses muutis selle laste jaoks kindlasti vaheldusrikkamaks. Laste arvates oli video lahe ja naljakas. Ka tegevuse eesmärgid said täidetud, lapsed lugesid selgelt luuletust kaasa ja hiljem liikumistundi minnes luges mõni laps ikka veel luuletust, seega jäi see neile kõrvu kõlama.
Mis on selle video juures kasulik on see, et see jääb mulle ka endale alles ja saan seda ka ise õppetöös oma rühmaga kasutada, see ei kulu ega lähe katki ning kuna tegemist on jõululuuletusega, saab uuesti ja uuesti kasutada.
Tagasiside Janika Palitsa haridustehnoloogi praktikale I (23.11-11.12.2015)
Mõned päevad enne praktika algust käis Janika Naba lasteaias , et tutvuda
lasteaiaga ja kokkuleppida, kuidas ja milla ta midagi teeb. Janikal oli
selge ülevaade kuidas ja mis järejekorras praktika kulgema hakkab. Esimese sammuna tutvus ta Naba õpetajate ja lastega , kelle seas viis läbi
küsitluse, et kaardistada hetke olukorda, suheldes lastega sai Janika
lastega kiiresti kontakti, Janika on meeldiv ja avatud suhtleja, julgeb
küsida ja ise oma ideid välja pakkuda.
Praktika ülesannetega sai Janika väga hästi hakkama, Naba õpetajatele
tutvustati ettekandena haridustehnoloogia võimalusi, mis julgustas
õpetajaid veel rohkem seda valdkonda kasutama.
Kogu praktika vältel oli Janika täpne, kohusetundlik, andis alati teada oma
plaanidest ja ka nende muutustest.
Kuna praktika jäi Naba lasteaia jõulusagina perioodi, oskas Janika selle
hästi siduda jõuluteemaga, kõik valminud videod jms olid erinevate
valdkondadega lõimitud.
Usun, et Janika sai praktika jooksul kasutada oma teadmisi, oskusi ning
praktika toetas ja aitas tal leiad üles oma tugevused ja arengukohad.
Naba lasteaed tänab
Karina Tammei
Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.
janikapalits 